Sunday, November 27, 2016

Lõheamps hapukurgi ja mädarõikaga

Leidsin selle imetabase idee Facebooki paleo grupist. Oma ideed jagas Ardi Ravalepik ja ma pidin kohe ju järgi proovima. Tundus huvitav, aga ka hirmutav, eriti just see mädarõika osa. Tegelikult ei ole selles vahepalas üldse midagi hirmutavat. Täitsa hea oli.


Kõige all on hapukurgi viil, siis lõhe, mädarõigas, lõhe ja hapukurgiviil. Ardi tehtud pildil oli mädarõigas keeratud rulli lõhe sisse, aga kuna ma suur lõhesõber pole, siis kartsin, et äkki jääb liiga lõhene minu jaoks. Niisiis panin lihtsalt tükikese lõhet ja selle peale teelusikaga natuke mädarõigast ja taas tükike lõhet.

Mõned tulid mul küll päris mädarõikased, et lausa nina lõi lahti, aga eks see ole maitse küsimus, kellele kui palju mädarõigast sobib.

Sunday, November 20, 2016

Sidrunikook

Selle sametise ja imeilusa ehk lausa luksusliku koogi jaoks kasutasin 18 cm läbimõõduga lahtikäivat koogivormi. Retsepti on inglise keelest tõlkinud Olga Kaju. Juhend ise on meeletult pikk, kuid tegevus väga pikk polnudki, on vaja vaid kannatust ja näpuga retseptis järge ajada. Step by step ja valmis see sai! Kook on üpriski magus ja hapu korraga. Sidrun on meeletult hea, nii et ma sõin täidist juba niisamagi. Valge šokolaadi kate annab hapule sidrunile magusanoodi, võiks öelda, et lausa väga magusa. Niisiis ühest õhulisest, kuid magusast tükist täiesti piisab.

Põhi:
120 g sidrunivahvleid
60 g võid

Sidrunivõie:
1 sidruni mahl
1 sidruni riivitud koor
3 munakollast
50 g tuhksuhkrut
30 g võid

Sidruni mousse:
1/2 sidruni mahl
4 želatiinilehte
3 munavalget
3 dl vahukoort
1 tl vanillsuhkrut
50 g suhkrut

Valge šokolaadi ganache:
50 ml vahukoort
150 g valget šokolaadi

Kaunistuseks/serveerimiseks – marjad jms (Mina kasutasin kompottkirsse, metsmustikaid, sidrunit ja hakitud valget šokolaadi.)


Alusta tordipõhjast. Sulata või ja purusta vahvlid. Sega kokku ja suru lahtikäiva koogivormi põhja. Pane põhi külmkappi.

Nüüd pane valmis pott, mis on u veerandi osas täidetud veega. Tõsta kauss ganache koostisosadega kuuma vee kohale, nii et kausi põhi veega kokku ei puutuks ja kuumuta pidevalt segades, kuni šokolaad on sulanud. Valmis ganache tõsta tulelt ja jäta toatemperatuurile seisma - oma korda ootama. Võid seda aeg-ajalt segada ja kontrollida ega see liialt hangunud ole. Katmise ajaks peaks konsistents olema nõks paksem kui kondenspiimal.

Valmista sidrunivõie. Sega kuumakindlas kausis munakollased, suhkur, sidrunimahl ning -koor. Tõsta kauss samuti vee kohale. Kuumuta keskmisel kuumusel (71-72 kraadi) vispliga pidevalt munasegu kloppides, kuni segu pakseneb (seda on hästi tunda, kui visplit on juba raskem liigutada). Tõsta pott tulelt, lase natuke jahtuda. Leigesse kreemi klopi juurde toasoojad võikuubikud.

Kuni sidrunivõie jahtub valmista ette ülejäänud mousse koostisosad – paisuta želatiinilehed külmas vees. Hoia neid u 5 minutit vees ja seejärel pigista veest tühjaks. (Olenevalt tootjast võib juhend erineda) Kuumuta sidrunimahl u 80 kraadini ja sulata selles želatiinilehed. Jäta ootele.



Vahusta vahukoor vanillisuhkruga tugevaks vahuks.

Eraldi kausis vahusta munavalgeid. Kui hakkab moodustuma tugevam vaht, lisa juurde suhkur ja jätka vahustamist, kuni saab läikiva tugeva vahu. Mikserilabasid munavalgest välja tõstes peavad moodustuma munavalgetest pehmed tipud. Väldi ülevahustamist!

Nüüd pane käeulatusesse koogipõhi (selleks, et saaks tordile ilusad ääred, vooderda vormi siseküljed küpsetuspaberi või spetsiaalse tordikilega, mina ei teinud seda), leige sidrunivõie, soe želatiin, vahukoor, munavalged, vispel ja spaatel. Järgnev osa tee kiiresti:

Vispelda hoogsalt sidrunivõidele sisse želatiin, seejärel kolmandik munavalgevahust. Pane vispel ära ja võta spaatel. Sellega sega juurde järelejäänud munavalged ja vahukoor. Püüa segada spaatliga vahtu alt-üles tõstes ja samas mitte õhku vahele lükates. Kui vaht on ühtlane, siis löö kaussi paar korda vastu lauda, et suuremad mullid välja saada. Kalla vaht vormi ja aseta kook sügavkülma.

Umbes tunnikese pärast võta kook välja, eemalda vormist ja kalla selle peale ettevaatlikult ganache. Valge ganache ei tardu väga kiiresti ja seetõttu arvesta, et natuke voolab seda tordilt maha. Pane kook külmkappi taaskord ligikaudu tunnikeseks. Seejärel võib selle tõsta juba serveerimisalusele ja kaunistada marjadega.

Friday, November 18, 2016

Mustikamuffin ja avokaado-kakaokreem

Ma olen küll koolitöö all lookas, aga retsepti järjekord kisendab märkmiku vahel ja nii ma siis võtsin ette tervislike muffinite tegemise. Tänu jogurtile on muffinid mahlased ja mustika-jõhvika segu annab hapukust, et tuli selline keskpäraselt hea amps. Sobib kohvi/kakao kõrvale hästi :)

100 g mandlijahu
50 g maisijahu
2 tl küpsetuspulbrit
150 g Kreeka jogurtit
170 g erinevaid marju (kasutasain jõhvikaid ja mustikaid)
100 g mett
45 ml kookosõli
2 muna
näpuotsatäis soola

11 muffinit
Käbi maitses ja testis :)

Sega kõik koostisained omavahel kokku. Mina kasutasin köögikombaini, mis minu eest need kõik kokku mikserdas. Lilla värvuse andsid mustikad.

Serveerimisel kasutasin avokaado-kakaokreemi.

Selle jaoks läheb vaja:
2 pehmet ja küpset avokaadot
2 banaani
2 spl toorkakaopulbrit
2 spl mett

Koori avokaado ja eemalda kivid. Koori banaanid. Pane segamisnõusse avokaadod, banaanid, kakao ja mesi. Mikserda saumiksriga kreemjaks massiks. Serveeri eraldi väikeses kausikeses või nt muffini peal.


Ja nagu viimasel ajal tavaks on saanud, siis desserdi kõrvale ka pisut muud juttu. Sattusin äsja järjekordselt lugema mingit artiklit, mis aitab tuvastada, kas sul on suhkruhaigus. Ma juba vihkan neid artikleid, mis loetlevad kõikvõimalikke sümptomeid ja panevad tundma, et sul on maailma kõik haigused. Ometigi olen ma aru saanud, et kõikides taolistes artiklites on meeletult palju mittemidagi ütlevaid seisundeid ja tunnuseid, mis on pea kõigil inimestel. Seega taoliste artiklite järgi on mul on nii vähk, suhkruhaigus, neerupõletik, astma kui ka masendus ja hüperaktiivus.Võimas, kas pole? Kuidas ma ikka veel elus olen?  Kuigi ma tean, et selliste artiklite lugemine ei tõota head, miks ma siis ikka ja jälle avan neid? Inimlik uudishimu ilmselt. Igatahes vist arvatakse, et need artiklid aitavad kedagi ja võimalik, et aitavadki, kuid mulle tundub, et need rohkem külvavad hirmu ja hirm omakorda tekitab stressi, mis omakorda tekitab haiguseid. Niisiis... teeme ise ennast muretsemisega haigeks.



Retsept pärineb Koogikontorist, siin on ka video muffinite valmistamisest. Avokaado-kakaokreem pärineb Orase ja Mangluse raamatust "Toortoit. Paradiisi Maitse toortoidu retseptiraamat".

Kõrvitsa-lillkapsa püreesupp tšilliga

500 g lillkapsast
500 g kõrvitsat
1 porgand
1 kartul
1 sibul
jupp porrut
2 küüslauku
4 kirsstomatit
750 ml kanapuljongit (nt vedel Food Studio puljong)
soovi korral kohvikoort (mina ei lisanud)
pool pakki toorjuustu
1 väiksem tšillipiprakaun
soola, cayenne pipart
seesamiseemneid või kõrvitsaseemneid serveerimiseks

Pane tükeldatud lillkapsas koos kartuliga kanapuljongisse keema. Puhasta kõrvits koorest ja seemnetest. Lisa potti. Lisa ka hakitud porgand, kartul ja porru. Lisa hakitud sibul. Keeda madalal tulel, kuni juurviljad on pehmed. Kõige viimasena lisa purustatud küüslauk ja tomatid. Seejärel lisa hakitud tšillikaun. Püreesta saumiksriga. Lisa toorjuust ja püreesta. Maitsesta soola, pipraga.  Serveeri seemnetega.

Originaalretsept pärineb Buduaarist, kuid tegin valmistamisel mõningad pisimuudatused.

Alguses kui ma selle supi valmis sain, siis see mulle eriti ei meeldinud, kuid sõin seda vist kolm päeva jutti, sest valmis sai terve potitäis. Mida edasi, seda rohkem see meeldima hakkamas. Algselt mulle tundus, et läks liiga palju tšillit ja see on too hot. Hiljem aga avastasin, et täitsa parajalt hot on. Seega soovitan proovida.

Hurmaa-jogurtikokteil

2 küpset hurmaad
2 spl vedelat mett
400 g Saare maitsestamata jogurtit
tubli näputäis ingveripulbrit
2 dl apelsinimahla (pressitud kahest apelsinist)

Töötle kõik ained kannmikseris või sauseguriga ühtlaseks. Kokku tuleb umbes 800 ml jooki.

Hurmaad peetakse jumalate viljaks. Puuviljal on eriline maitse ning suur A- ja C-vitamiini, beetakaroteeni ja kaaliumi sisaldus. Hurmaa on rasva- ja kolesteroolivaba. Sobib suurepäraselt tervislikuks vahepalaks. Keskmine hurmaa sisaldab endas vähem kui 120 kilokalorit ja mitmeid kasulikke toitaineid: 6 g kiudaineid, 13 mg kaltsiumi, 270 mg kaaliumi.
  • Hoolitseb nägemise eest. Küps hurmaa vili sisaldab suures koguses beetakarotiini, mis tugevdab nägemist ja peatab silmade vananemist.
  • Kaitseb kopse. Hoolitseb hingamissüsteemi eest, takistab bronhiidi teket. Kui olete kirglik suitsetaja, siis hurmaa on just teie jaoks!
  • Toetab südant. Hurmaa koostises on taimsed suhkrud ja kaalium, mis tugevdavad südamelihaseid ja -sooni. Tänu sellele stabiliseerib hurmaa arteriaalset rõhku ja aitab võidelda hüpertooniaga.
  • Tugevdab magu. Suurepärane vahend kõhuhäirete puhul.
  • Sobib haavadele. Küpsed viljad omavad suurepärast antibakteriaalset toimet, pange puhas vili lõike- või põletushaavale ja kiire paranemine on garanteeritud.
  • Päästab neere. Magneesium, mida hurmaas on, aitab organismist eemaldada naatriumisooli ja tänu sellele tühjendab neere.
  • Ajage eemale aneemia. Viljades ja hurmaa lehtedes leidub peaaegu kõiki mikroelemente, eriti palju rauda ja vitamiine, seepärast on neist tehtud tee suurepärane vahend aneemia puhul.
  • Ravib kurguvalu. Suure A- ja C-vitamiini sisaldusega tugevdab hurmaa immuunsust. Kui aga haigus siiski tabanud, siis loputage kurku mõned päevad järjest hurmaa mahlaga, mis on lahustatud ühes klaasis soojas vees.
  • Ravib depressiooni. Üks küpse vili annab teie organismi magneesiumi, mis rahustab teie närve ja kindlustab hea une. Fruktoos ja glükoos hoolitsevad teie hea tuju eest.
Loe lisa: http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/jumalate-vili-hurmaa-paastab-talvisest-vitamiinipouast?id=70485327


Retsept pärineb Nami-Namist.

Sunday, November 13, 2016

Virsiku toortort

Mõni aeg tagasi proovisin esimest korda teha apelsini toortorti. Kahjuks ei olnud see just kõige parem, aga ma ei andnud alla ja proovisin uuesti. Sellega on nüüd teine lugu - kaks korda parem lugu. Seekord koosneb koogike kolmest kihist. Keskel olev kreemikiht on mõnusalt magus ning pealmine virsiku tarretiselaadne kiht jällegi kerge. 

Põhi:
1/2 tassi jahvatatud/purustatud mandleid (kasutasin mandlijahu)
1/2 tassi kuivatatud banaanilõike – purustatult
Soovi korral veidi kuivatatud ja purustatud mooruspuu marju/aloe vera tükke/india pähkleid tamari röstiga (mina neid ei pannud)
1/4 tassi kakaopulbrit /soovitavalt toorkakao/
1 tl kookosõli
Maitse järgi vahtrasiirupit

Purusta koostisained blenderis, lisa õli ja magustaja, näpi ühtlaseks massiks ja jaota ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud ja õlitatud 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Aseta seejärel külmkappi tahenema.

Kreemikiht:
1 1/2 tassi tooreid India pähkleid, leotatud külmas vees 4-6 tundi ja lastud veidi kuivada küpsetuspaberil (Mina panin 360 g pähkleid ja leotada ei jõudnud, läksid otse blenderisse. Samuti olen kuulnud, et kui leotada ei jõua, siis on parem kohviveskiga jahvatada.)
Umbes 1/2 tassi vedelat magustajat vastavalt maitsele (vahtrasiirup, agaavisiirup, mesi – ei ole vegan, mina kasutasin mett)
5 tl sidrunimahla (umbes 1 sidruni mahl), sobib asendada laimiga, maitseks võid lisada ka veidi passiooni (mina ei lisanud)
1/2 tassi kookosõli, sulatatud
1 tl naturaalset vaniljeekstrakti
Pisut soola

Püreesta koostisained blenderis või saumikseriga. Blenderi kannu pane esmalt vedelad komponendid, peale vähehaaval pähklid, blenderda kuni segu on muutunud ühtlaseks kreemjaks massiks. Saadud mass vala vormi, mille põhja oled äsja katnud purustatud viljadest saadud massiga, aseta vorm taas külmkappi tahenema.

Puuviljakiht:
1 pakk ehk 500 ml lisanditeta virsiku-, mango- või mustikapüreed (nt Bonne oma, saadaval Selveris)
1 tl (u 2 g) agar-agar pulbrit 1 tassi vee kohta – vedeliku hulka arvesta nii vesi kui ka püree. Kokku on siis vedelikku u 740 ml. (Agarist eelista Lima agarit, mis ei anna maitset ning on väga heade tarretumisomadustega) Mina kasutasin 3 pakikest agar-agarit. Vett võib panna ka vähem, nii jääb virsiku maitset rohkem alles.

Kuumuta tassitäis vett, lisa aeglaselt segades, et ei tekiks mulle, agari pulber. Kuumuta natuke aega. Sega aeglaselt valades vee sisse püree, sega ettevaatlikult kuni segu hakkab kergelt paksenema. Saadud mass vala külmkapis olnud vormi ning pane taas külmikusse.

P.S Kreemikiht tahab külmikus pikemalt taheneda, agariga kiht tahkub suhteliselt kiiresti. parim on hoida seda öö külmkapis. Järgmisel päeval saad tordi meelepäraselt kaunistada ning serveerida. Mina panin peale füüsaleid. Enne vormi avamist tee vormile noaga ring peale, et tort kuskilt vormi külge ei jääks ja siis katki ei läheks.

1 tass ehk 1 cup = 236 ml


Nüüd kui kook on nähtud, tahaks ma endast välja kirjutada ühe asja, mis mind häirib. Ma olen loomult peenike ja terve elu olnud alakaaluline. Minu praegune kehamassiindeks on 15,09. Ma olen teinud jõutrenni, ma olen toitunud vastavalt kavale, ma olen tarbinud piisavas koguses rämpstoitu, aga ei midagi. Võib-olla 2 kg tuleb juurde, aga no see ei ole kuidagi märgatav.  Mind ennast see eriti ei häirigi. Vahel ikka häiris ka, aga no õppisin endaga elama lihtsalt. Küll aga tundub, et minu välimus häirib kõiki teisi. Näiteks kui keegi, kes pole mind ammu näinud või keegi, kes näeb mind esimest korda, ütleb: “Issand, kui peenike sa oled”. Ega jah, tõesti, ma ise polegi näinud, mul ei ole kodus kaalu ega mul pole ka peeglit jne. Tõesti, tänan ütlemast. Küll aga kui keegi on paks või vahepeal paksuks läinud, ei lähe keegi talle nina alla kriiskama: “Issand, kui paks sa oled”. See on kuidagi ebaviisakas ja solvav. Minu jaoks on tähelepanu pööramine asjaolule, et ma olen peenike täpselt sama solvav. Vahel on ka küsitud: “Kas sa sööd ka midagi?” Sellistele küsimustele vastan ma edaspidi nii: “Ei söö, ma elan õhust ja armastusest ning toitu mul vaja ei ole”. Veel üks tavapärane küsimus on: “Kas sind tuul minema ei vii?” No tõesti….Tundub, et siiani pole viinud, aga tahaks tavaliselt vastu nähvata: “Kas su kõht maani pole vajunud?” vms. 

Samuti kui kellelgi on suur arm keset nägu või keegi on ratastoolis, siis ei kraaksatata: “Issand, sa oled ratastoolis”. Vot see kõik on ebaviisakas, aga mulle öelda, et sa oled peenike, see ei ole ebaviisakas. Ma ei teagi, kas ütleja arvab, et ma ise ei tea või? Kas ütleja arvab, et ta teavitab mind sellest? Kuidas ma siis käituma peaksin? Kas te ootate, et ma kaitseksin end, hakkaksid selgitama, miks nii on või mis ma selle peale ütlema peaksin?


Mulle meenub üks olukord, kui käisin kuu aega iga päev ühel koolitusel. Koolitus kestis pool päeva ning vaheajal pakuti saiakesi ja küpsiseid. Kuna ma olin äsja loobunud gluteenisisaldavatest toodetest, siis nende söömine ei tulnud kõne allagi. Vaheajal nosisin siis oma kaasavõetud puuvilju ja pähkleid. Oma peas olin ma küll juba mõelnud, et millal keegi mingi märkuse teeb, küll aga esimeste nädalate jooksul ei teinud seda keegi ja ma olin juba unustasin oma valveloleku, et see võib juhtuda. Ja siis see juhtuski. Üks küsis: "Miks sa tervislikult toitud, sa oled ju nagunii peenike?" Ausalt öeldes lõi see mind tummaks, kuidas üldse keegi midagi sellist saab küsida? Miks peaks keegi üldse mittetervislikult toituma? Kas tervislik toitumine on siis mõeldud vaid ülekaalulistele, kes tahavad kaalu alandada? Muide tervisliku toitumisega saab ka kaalu tõsta. Kaalu suurenemine ei tähenda ainult hamburgerite söömist.

Pöördudes tagasi toortordi juurde, siis retsepti on koostanud Kadri Põlder. Temalt saab toortorte tellida Facebooki lehelt https://www.facebook.com/foodinitordid/. Foodini toidud on tervislikud, gluteeni- ja kaseiinivabad ning peale tortide teeb Kadri ka toitumiskavasid, komme, salateid ja muud huvitavat.

Sunday, November 6, 2016

Belgia šokolaadikook

Leidsin selle retsepti täiesti juhuslikult Postimehest. See on Emmanuel Wille käe all sündinud šokolaadikook ja seda on kunagi pakutud Clazz'is. Kook ise on üpriski tummine. Väikesest tükist täiesti piisab. Ma küll ise ei ole proovinud, kuid arvan, et jäätisega oleks see väga hea.

Põhi: 
160 g digestive küpsiseid
60 g võid
Täidis: 
300 g 20%list hapukoort
450 g maitsestamata toorjuustu
20 g kakaopulbrit
2 muna
225 g tumedat 70%lise kakaosisaldusega šokolaadi
160 g rafineerimata roosuhkrut (või tavalist suhkrut)
4 cl Baileys'i koorelikööri

Eelsoojenda ahi 145 kraadini. Sulata või. Sega või hulka purustatud küpsised. Vooderda 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja suru sinna või-küpsisegu vormi põhja. Sulata vesivannil šokolaad. Lisa kuumale šokolaadile suhkru ja kakosegu, hapukoor, toorjuust. Sega korralikult läbi. Lisa segule ükshaaval munad ja lõpuks liköör. Sega taaskord korralikult läbi. Vala segu koogivormi ja tasanda pind ühtlaseks. Küpseta umbes 45 minutit ahjus. Lase paokil uksega ahjus tasamisi jahtuda.

P.S Kook kipub pealt pragunema. Selleks, et kook ei praguneks, pane ahju kuumakindel kauss veega.
Oleks ma teadnud, et kook niimoodi praguneb, oleks isegi seda teinud. Järgmine kord olen targem!


Lõpetuseks muud juttu ka...lugesin viimati Hotchneri "Armunud Hemingway"-d. Nagu üldsusele on teada, siis Hemingway tegi enesetapu. Mind on alati paelunud lood, kus keegi teeb enesetapu või viibib psühhiaatriahaiglas. Üldiselt on selliste inimeste mõttemaailm väga huvitav, mitmekesine ja väga väga teistsugune. Kahjuks küll peetakse neid hulludeks, isegi kui nad seda ei ole. Hemingway viibis psühhiaatriahaiglas veel sel ajal, kui raviks kasutati elektrišokki. Päris jube mõelda. Kust otsast see küll inimlik on, mis loogikaga peaks see kedagi ravima? Äkki peaks hakkama inimesi uputama, noh vaatame, kui upub ära - on hull. Üldse olen ma mõelnud, et arstid ei ole inimlikud. Pigem nad kohtlevad inimesi kui katsejäneseid, kelle peal proovida üht ja teist.
Tsiteerin raamatut: "Millest neil šokiarstidel aimugi pole, " ütles Ernest Hemingway, "on kirjanikud ning see, mida teevad nendega niisugused asjad nagu kurbus ja kahetsus. Psühhiaatritele tuleks kohustuslikus korras teha loomingulise kirjutamise kursus, et nad teaksid, mida üks kirjanik endast kujutab."

Hotchner on Hemingway sõber, kes on temaga palju aega koos veetnud. Seega raamat räägib Hemingay elust läbi tema sõbra silmade. Hemingwayd peeti skisofreenikuks, sest ta arvas, et FBI ajab teda taga, tema kõnesid kuulatakse pealt ja palatiõde käib FBI-le ettekandeid tegemas. Aastaid pärast tema surma tuli välja, et FBI hoidis Heimngwayl tõesti silma peal, kuna tema teostest kumas läbi teistsugune mõttelaad ning samuti Hemingway elas nii Prantsusmaal, Hispaanias kui ka Kuubal. Ilmselt tundus see tavainimese jaoks olevat liiga uhke. Ma olen arvamusel, et kõik kirjanikud on mingil moel teistsugused ja mingil moel vaimuhaiged. Kirjanikud tunnetavad maailma teistmoodi. Tavaliselt on nad keskmisest inimesest andekamad, targemad ja keerulisemad.

Friday, November 4, 2016

Olga Kaju retsept: Tšehhi küüslaugusupp ehk česnečka

Kuna ma olen hädas olnud sobiva puljongi leidmisega ja pressitud kuubikutest olen ma loobunud, siis suppide valmistamine on siiani toimunud suht maitseainete najal. Kahjuks ei ole ma leidnud ka konte, et ise puljongit keeta. Ilmselt peaksin ostma siis nt terve kana vms. Puljongi keetmiseks ei sobi ka poekana, seega oleks vaja leida mingi talu, kust kana või vähemalt konte saada, kuid enamasti on taludes vaid munevad kanad. Õnneks sain ma oma murele nüüd lahenduse. Nimelt õnnestus mul eile katsetada kauaoodatud Food Studio vedelat kontidest keedetud ja keemiavaba puljongit. Mulle väga meeldis. Maitse on tunduvalt parem, kui kuubikust tehtud puljongil ja mul on tõesti hea meel, et see on pakendatud n-ö sodivabalt. Julgen igati soovitada. Selveris on see saadaval juurvilja-köögivilja osakonnas ja hinnaks on 3,39 €, pakend on 750 ml.

Valisin veisepuljongi, sest plaanis oli testida Olga Kaju Tšehhi küüslaugusuppi (česnečka). Olga on ise kirjutanud supi kohta, et see on hea külmetus- ja pohmelliraviks. Suhtusin sellesse suppi eelarvamusega, et nagunii see ei õnnestu, sest komponentide poolest tundus see kuidagi imelik. No pikemalt mõeldes, kuidas saab küüslaugusupp hästi maitseda? Vastus on, et saab küll. Tavaliselt olen ma rohkem püreesuppide austaja, kuid see vedel küüslaugusupp on hea vaheldus ja teeb seest soojaks ning maitseb üllatavalt hästi.

Pildi peal tundub selline hägune imelik ollus, aga tegelikult oli väga maitsev õhtusöök.
Kahele: 
7 küüslauguküünt
1 väike sibul
2 kartulit
1 muna
1 veiselihapuljongi pakend 750 ml
0,25 tl majoraani
Peotäis peterselli
Soola ja pipart
Soovi korral – paar peotäit krutoone ja parmesani

Mina krutoone ei lisanud. Serveerisin riivitud parmesaniga.

Haki sibul ja 5 küüslauguküünt, koori ja tükelda kartul. Prae pannil õlis sibul klaasjaks, lisa pannile küüslauk. Prae paar minutit, aga ära pruunista! Lisa pannile puljong ja kartulitükid, maitsesta soola, pipra ja majoraaniga. Keeda tasasel tulel, kuni kartulid keevad pehmeks. Nüüd võid panni pliidilt tõsta ja lisada supile muna. Kui muna on lisatud, siis sega supp läbi. Puista peale petersell ja järelejäänud 2 purustatud küüslauguküünt. Mina kasutasin küüslaugupressi. Serveerimisel puista supile krutoonid ja riivi peale juust. Juustu võib riivida ka siis, kui ei soovi krutoone. Mina nii tegini, et krutoonid jätsin välja, kuid juustu panin küll ja rohkem veel.

Wednesday, November 2, 2016

Kõrvitsa-suitsujuustusupp

Lugesin hiljuti Stig Rästa raamatut “Minu Kennedy”. Raamatu algus ei pakkunud mulle suurt pinget, kuid mida edasi, seda kaasakiskuvamaks läks. Kohati mind hämmastas äratundmine, nagu Stig oleks meesvariant minust. Leidsin mitmeid ja mitmeid ühiseid jooni. See ühisosa on pigem Stigi praegune mõttemaailm ja eluviis. Minu lapsepõlv oli ikka kordades teistsugune, äkki sellepärast raamatu algus mind nii väga ei paelunudki. Suurema osa oma elust olen ma olnud alkoholi-prii ja pole elusees ühtki meelemürki pruukinud/proovinud.

Megahea kõrvitsa-suitsujuustusupp
Tooksin hoopis raamatust välja ühe koha: Stig räägib, et psühholoogid on soovitanud tal olla olukorras täielikult kohal, kuna ta on korduvalt väitnud, et kaotab end oma mõtetesse ära. Minuga on sama lugu, jube raske on olla kohal. Pigem kipun ma elama kas minevikus või tulevikus. Näiteks samal ajal kui ajan mingeid asju või ootan või teen tööd, siis mõtted kogunevad hommikul või üldsegi aastaid tagasi toimunud asja ümber. Nii ma siis leierdan seda oma peas. Teine variant on, et pärast tööd/kooli pean midagi tegema, siis olen oma mõtetega juba selle tegevuse juures ja n-ö ”magan” oleviku maha. Või nagu Stig väidab, et ajades ametlikke asju, hakkab ta ise oma peas monoloogi pidama, näiteks teemal, kui suured kõrvad vestluspartneril on. Igatahes ma tean seda tunnet. Ma olen oma peas juba mitu eepost valmis teinud. Vahel ta mõtleb, et ei viitsi kuulata ja tahaks teha midagi ootamatut ning siis vaadata, mida inimesed teevad. Oeh, kuidas ma olen ka selle peale mõelnud.

Igatahes on Stigil olnud värviküllane elu ja mitmeid õppetunde. Mul on hea meel, et ta neist ka õppinud on. Raamat on saadaval e-raamatukogus: ellu.keskraamatukogu.ee

Ja nüüd supist... ausalt see on üks mu lemmiksuppe! Maitsev! Soovitan!

400 g kõrvitsat
50 g võid
2 spl mett
näputäis kaneeli
3 kartulit
2 porgandit
5 dl vett
1,5 dl valget veini
250 g suitsujuustu või suitsumaitselist sulatatud juustu
1 dl 10% rõõska koort

Kuumuta potis või maitseainete ja meega. Pane hulka kõrvitsa-, kartuli- ja porgandikuubikud, vein ning vesi ja hauta viljad pehmeks. Kui sulle meeldib tummisem supp, siis võid natuke vedelikku vähemaks kurnata.

Püreesta ja sega hulka kohvikoor ning suitsujuust. Vajadusel püreesta veel. Maitsesta soola ja pipraga (kui on vaja), soovi korral võid lisada hulka ka Vahemere ürdisegu.

Serveeri saiakuubikute või nt praetud peekoniga.

Peekoni-üllatusmuna

Esmaspäeval sai katsetatud peekoni-üllatusmuna. Selleks on vaja pikki või siis palju lühikesi peekoneid. Kui tahad teha kahte pommi, siis on vaja kahte avokaadot ja kahte keedetud muna ka.


Koori avokaado, eemalda kivi ja natuke sisust nii, et sinna mahuks muna sisse. Mätsi peekon ümber avokaado ja prae pannil mõlemalt poolt. Kui peekon ei taha hästi ümber püsida, siis võid selle kinnitada hambatikuga. Muna võib olla vedelam, siis lahti lõigates voolab muna justkui kastmena välja. Küll aga minule vedel muna ei meeldi, seega keetsin munad kenasti 10 minutiga kõvaks.

Siin on ka video, kuidas seda asja täpsemalt teha.




Sama üllatusmuna saab teha ka bataadiga. Keeda bataat ja vajuta kahvliga püreeks. Mätsi bataat ümber muna ja sinna ümber omakorda peekon. Prae peekoni-pommi jällegi mõlemalt poolt.
Nende pallide tegemine on paras nikerdamine, aga pärast on ilus vaadata ja MAITSEV süüa :)!