Monday, August 14, 2017

Punase sõstra kook martsipaniga

Punased sõstrad on marjad, millega ma midagi peale ei oska hakata - moosi ei tee, smuutisse ei pane, sügavkülmas ei hoia, aga põõsas marju on ja milleks neid raisku lasta. Otsisin siis internetist koogiretsepti, kuhu marjad eesmärgipäraselt ära kasutada. Jäin pidama Ragne Värgi retseptil.

Muidu on hea hapukas kook, aga suhkrut on liiga palju. Korraga ei saagi aru, kas kook on magus või hapu. Järgmine kord paneksin poole vähem suhkrut nii põhja kui ka täidisele.


Põhi:
200 g võid
2 dl suhkrut (mina eelistaksin 1 dl)
näpuotsatäis soola
6 dl kiirkaerahelbeid (kasutasin täisterakaerahelbeid)
2 dl odrajahu
0,5 tl soodat

Täidis: 
700 g hapukoort
4 muna
2 dl suhkrut
500 g punaseid sõstraid (puhastatult)
200 g martsipani
tuhksuhkrut (peale raputamiseks)


Sulata või, sega juurde suhkur ja sool. Seejärel lisa kaerahelbed, odrajahu ja sooda, sega. Suru umbes 3/4 tainast kandilise koogivormi (30x22cm) põhjaks. Minu arvates võiks põhjas olla poole vähem suhkrut.

Täidise jaoks sega hapukoor munadega, lisa suhkur. Sega ühtlaseks. Vala täidis vormi kaerahelbepõhjale. Laota peale marjad. Lõika martsipanist õhukesed viilud ning jaota need koogile. Kõige peale raputa järelejäänud kaerahelbepuru. Küpseta 175 kraadi juures 45 min.

Serveerides raputa üle tuhksuhkruga... kui soovid. No minu meelest selles koogis on niigi palju suhkrut, seega rohkem peale ma seda raputama ei hakanud.


Retsept: Ragne Värk
Mõnus tervislik vahepala, mille valmistamine oli paras katsumus. Katsumuseks tegi selle asjaolu, et tainas muutus nii tihkeks, et oli väga raske segada. Ma oleks pidanud ploomid ka rohkem ära purustama köögikombainis, aga ma panin kõik koostisained korraga kombaini ja nii kui see sai natuke ringi pöörelda, siis muutus tainas nii tihkeks, et köögikombain hakkas streikima. Pidin siis musklit kasvatama ja ise edasi segama. Küll aga valmis ta sai ja praeguseks juba äragi söödud.


300 g mandleid
100 g kookoskreemi
4 sl kookosrasva
näpuotsatäis soola
150 g kuivatatud ploome
25 g toorkakaod
4 sl kookospalmisuhkrut
100 g sarapuupähkleid


Rösti mandleid kuival pannil paar minutit, seejärel jahvata saumikseri või köögikombainiga võiks. Lisa ülejäänud ained (v.a pähklid) ja püreesta ühtlaseks massiks. See mass tuleb nii tihke, et minu köögikombain ei jaksanud seda ringi ajada.  Haki pähklid ja lisa segades massile. Soovi korral võid juurde panna veel kookospalmisuhkrut. Suru mass küpsetuspaberiga vooderdatud vormi (suurus vali vastavalt sellele, kui paksu maiustust soovid) ja aseta külmkappi vähemalt tunnikeseks tahenema.

Mina kasutasin 26 cm x 16 cm suurust vormi.

Retsept: Ragne Värk

Sunday, August 6, 2017

Mango mousse tort skyriga

Suviselt kerge mango-jogurtikook, mille hapukaks nüansiks on vaarikad. 
Põhi:
2 muna
2 spl suhkrut
2 spl riisijahu (võid asendada ka tavalise nisujahuga)
1 spl kartulitärklist
0,5 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
2 dl mangopüreed
400 g maitsestamata skyr’i
2 dl 35% koort
1 dl suhkrut
6 lehte želatiini
100 g külmutatud vaarikaid

Kaunistuseks kasuta meelepäraseid marju, kookoshelbeid, mandlilaaste, beseed jne.


Koogipõhjaks vahusta munad ja suhkur tugevaks vahuks. Sega riisijahu, kartulitärklis ja küpsetuspulber ning sõelu vahustatud munade hulka. Sega ettevaatlikult ühtlaseks ning kalla taigen küpsetuspaberiga kaetud 24 cm lahtikäiva koogivormi sisse. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 14 minutit (kontrolli küpsust puutiku abiga). Võta ahjust välja ja jäta vormi sisse jahtuma.

Täidiseks kalla mangopüree suuremasse potti ja pane želatiinilehed püree sisse nii, et need saaksid nii alt kui ka pealt püreega kokku. Lase umbes 5 minutit paisuda, tõsta siis koos potiga tulele ja kuumuta madalal temperatuuril pidevalt segades, kuni želatiin on sulanud ja segu ühtlane.

Vahusta koor ja suhkur. Sega sisse skyr ja seejärel mangopüree.

Koogi kokkupanemiseks aseta jahtunud koogipõhjale ühtlaselt vaarikad. Tõsta ettevaatlikult peale täidis. Kata pealt kilega ning tõsta vähemalt 5 tunniks (või ööseks) külmkappi tahenema.

Kaunista vahetult enne serveerimist.

Retsept: Eva Pärtel


Külastus restorani Lusikas

Täna sajab tohutult palju vihma ja vihmavaba perioodi on vast kokku 30 minutit päevas. Korjasin natuke marju, aga ega seegi pole meeldiv tegevus keset igikestvat dušši. Mõtlesin, et kirjutan siis oma viimasest restoranikülastusest.

Kuna mulle täiega meeldib süüa, siis käisin eelmisel nädalal koos Kadriga restoranis Lusikas. Lusikas asub Vanalinna äärel Aia tänaval. Ma küll kujutasin ette, et see restoran asub hoopis teistsuguses hoones, sest väljastpoolt küll ei arvaks, et tegu on restoraniga, kus on täiesti viisakad ja maitsvad toidud. Siseruum ikka nägi restorani moodi välja küll ja neil on isegi terrass-aed.


Kadri valis omale veini nagu alati ja kuna mina alkholi ei tarbi, siis piirdusin rohelise teega. Teenidajaks oli meil üks armas naisterahvas, kes kuuldes minu teesoovist reageeris hüüatusega "Toho tillae!", mis oli minu jaoks lausa jahmatav. Oleksin eeldanud professionaalsemat lähenemist, kuid muus osas oli teenindus väga hea. Kõikidele meie küsimustele saime vastuse ja lisaks veel häid soovitusi, millise küpsusastmega põdraliha tellida.

Grillitud põder kartuli-porgandi püree ja mustjuurega, serveeritud punase veini kastmega
Selline nägi välja minu pearoog, milleks oli põdraliha. Ma olen juba ammu tahtnud metsloomaliha proovida ja lõpuks see ka õnnestus. Roog oli igati väga maitsev!

Sinimerekarbid kooreses valgeveini kastmes
Lisaks esmasele metsloomaliha elamusele, sain esimest korda elus proovida ka merekarpe. Kuna ma ei ole eriline mereandide armastaja, siis jätsid need mind üpriski külmaks.

Küpsetatud kitsejuust viigimarja katte ja peedikreemiga

Kardemoniga maitsestatud ananass, kookoskreemi ja beseega

Kadri valis desserdiks ananassi. Maitsesin ka seda pisut ja ananass oli omapärane, kõige kummalisem oli desserdi juures kookoskreem, mis oli pigem võine ja mitte just väga maitsev.

Prantsuse õunakook "Vana Tallinna" koorejäätise ja marjadega
Minu desserdiks oli Prantsuse õunakook, mis meenutab lihtsalt pannkooki. Ma küll ei tea, kas prantslased nimetavadki oma pannkooki, millesse on pandud natuke õunu õunakoogiks, kuid pannkook oli iseenesest maitsev. Lugedes Prantsuse õunakook, tekkis mul mingi uhke kujutlus silme ette ja sellist kooki ma küll oodata ei osanud. Aga eks see ole juba minu enda viga.

Ja lõpetuseks...oma nime kohta ütlevad nad kodulehel järgmist:
Lusikas on üks lihtne, aga samas geniaalne vidin, mida juba naljalt kahvli või noaga ei asenda. Söögilaua ääres pole tööd, millega lusikas hakkama ei saaks. Seega pole me mitte juhuse tahtel Aia tänaval just sellise nime all toimetamas.

http://restoranlusikas.ee - tšekkige menüü üle ja minge proovima! :)